|
Leiutised
Tööstusomandi õiguskaitsel rakendatakse nn. territoriaalsuse printsiipi, mis tähendab, et õiguskaitse antakse tööstusomandi objektile ainult selles riigis, kus kaitset on taotletud. Kui isiku huvid oma leiutise õiguskaitse saamisel ei piirdu ainult Eestiga, tuleb mõelda leiutise õiguskaitsele ka välisriikides.
Samuti tuleb leiutise õiguskaitsel välisriikides arvestada, et taotluse välisriigi Patendiametile saab esitada ainult 12 kuu jooksul esmase (nt Eesti patendi või kasuliku mudeli) registreerimistaotluse esitamise kuupäevast (prioriteedikuupäev).
Leiutiste õiguskaitse saamiseks on erinevaid võimalusi. Ennekõike käsitlevad need võimalused patentide õiguskaitset, kuivõrd kasulikele mudelitele võimaldatakse õiguskaitset saada ainult mõningates riikides. Valik on tihtipeale individuaalne ning sõltub isiku enda vajadustest, sihtturust, patendistrateegiast, rahalistest võimalustest jm. asjaoludest.
Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud kolme erinevat võimalust:
1. rahvuslik patent/kasulik mudel konkreetses riigis – nn rahvuslik tee;
2. rahvusvaheline patent PCT-raames – nn rahvusvaheline tee;
3. Euroopa patent – nn Euroopa tee.
1. Rahvuslik patent/kasulik mudel konkreetses riigis – nn rahvuslik tee. Kui Teie tegevus on suunatud ainult Eestile või mõne üksikule välisriigile, on soovitatav valida rahvuslik tee. Näiteks esitades leiutise õiguskaitsetaotluse Eesti Patendiametile, saab see registreerimisel ka õiguskaitse ainult Eestis. Välisriikides õiguskaitse saamiseks tuleb esitada eraldi õiguskaitsetaotlused välisriikide Patendiametitele, kusjuures see tuleb teha 12 kuu jooksul esmase (nt Eesti) taotluse esitamise kuupäevast arvates.
2. Rahvusvaheline patent PCT-raames – nn rahvusvaheline tee. Esmalt tuleb teadvus¬tada, et ei eksisteeri ühtset rahvusvahelist või ka maailmapatenti. Lihtus-tamaks aga patenditaotluste esitamist rahvusvaheliselt (s.t ka väljaspool Euroopat) on välja töötatud rahvusvaheliste patenditaotluste esitamise PCT-süsteem (Patent Cooperation Treaty). PCT-süsteemi eesmärk on, et ühe rahvusvahelise patendi-taotluse esitamisega täidetakse samad tingimused kui see patenditaotlus oleks esitatud otse mõne riigi rahvuslikule Patendiametile. Selleks, et lõpuks saada patendile õiguskaitse taotlejale huvipakkuvates riikides (märgitud riigid), tuleb lõpuks ikkagi läbida rahvusvahelises taotluses märgitud iga konkreetse riigi registreerimis¬menetlus. PCT-süsteem ei anna patendile automaatselt õiguskaitset rahvus¬vahelises taotluses märgitud riikides, vaid ainult lihtsustab patenditaotluse esitamist paljudes välisriikides korraga ja annab patenditaotlejale lisaaega patenditaotluse lõplikuks esitamiseks teda huvitavates välisriikides.
PCT-süsteemiga on 2010. a. jaanuari seisuga ühinenud 142 riiki. Rahvusvahelist patenditaotluste süsteemi haldab WIPO Rahvusvaheline Büroo.
Kuna lõplik patenditaotluse menetlus sõltub ikkagi igast konkreetsest riigist, siis on ka registreerimistingimused ja -tasud riigipõhiselt erinevad. Samuti on riigipõhiselt erinevad ka tähtajad patenditaotluse siseriiklikku faasi esitamiseks. Taotleja peab esmalt enda jaoks välja selgitama, millistes riikides ta oma leiutisele õiguskaitset soovib ja seejärel saame välja selgitada registreerimisnõuded ja orienteeruva maksumuse igas märgitud riigis.
PCT-süsteem töötab lühidalt järgmiselt:
- taotlejal on esitatud esmane rahvuslik patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus (nt Eesti Patendiametile) – seejärel on taotlejal võimalus 12 kuu jooksul esmase taotluse esitamise kuupäevast esitada rahvusvaheline patenditaotlus;
- alternatiivselt võib taotleja jätta vahele rahvusliku taotluse esitamise ja esitada kohe rahvusvahelise patenditaotluse;
- peale rahvusvahelise taotluse esitamist teeb rahvusvaheline büroo nn rahvusvahelise otsingu; taotlejale väljastatakse otsinguaruanne (s.t nimekiri võimalikest varasemalt avaldatud dokumentidest, s.h patentidest, mis omavad tähtsust taotleja patenditaotluse suhtes) ja nn. kirjalik arvamus tema leiutise patenteerimisvõimaluste kohta;
- kui patenditaotleja, olles analüüsinud rahvusvahelist otsinguaruannet ja kirjalikku arvamust otsustab oma patenditaotlusega edasi minna, avaldatakse tema patenditaotlus koos rahvusvahelise otsinguaruandega Rahvusvahelise Büroo poolt (kirjalikku arvamust ei avaldata);
- edasi peab patenditaotleja esitama oma patenditaotluse tema poolt huvipakkuvatesse riikidesse (märgitud riikidesse) rahvusliku faasi menetlusse – sisuline ekspertiis patenditaotluse kohta tehakse igas märgitud riigis eraldi ja lõppkokkuvõttes saab patenditaotleja oma patendi registreerimisel igas riigis eraldi patendi omanikuks;
- rahvuslike faaside esitamiseks on sõltuvalt riigist ka erinevad tähtajad – tähtaegu arvestatakse kas esmase taotluse esitamise kuupäevast või siis selle puudumisel rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäevast alates (prioriteedikuupäev)– üldjuhul on selleks tähtpäevaks 30/31 kuud (mida saab ka sõltuvalt riigist veel pikendada nt 32/33-kuuni), teatud juhtudel ka 20 kuud prioriteedikuupäevast. Tähtpäevakalkulaator on siin: http://www.wipo.int/pct/en/calculator/pct-calculator.html;
- rahvusvaheline patent iseseisvat õiguskaitset ei oma – õiguskaitse saavad ikkagi need märgitud riikide Patendiametitele esitatud patenditaotlused, mis seal hiljem ka patendina registreeritakse.
PCT-süsteemi eelised patenditaotlejale on lühidalt järgmised:
- patenditaotlejal on kuni 18 kuud rohkem aega otsustamaks oma patendi-taotluse õiguskaitse vajalikkuse osas välisriikides – lisaaeg võimaldab valmistada ette vajalikke patenditaotluse tõlkeid, leida erinevates riikides esindamiseks vajalikke patendi¬volinikke, leida täiendavaid finantseerimis-allikaid patenditaotluste edasiseks menetlemiseks rahvuslikes faasides;
- rahvusvahelise otsinguaruande ja kirjaliku arvamuse põhjal on patenditaotlejal suurem võimalus hinnata oma patendi registreerimise tõenäosust välisriikides;
- patenditaotlejal on võimalus juba rahvusvahelises faasis parandada oma patenditaotlust, et see oleks korrektsemalt vormistatud siseriiklikeks menetlusteks;
Täpsemat info PCT-süsteemi kohta vt siit: http://www.wipo.int/pct/en/treaty/about.html
3. Euroopa patent – nn Euroopa tee. Ka siin tuleb esmalt teadvustada, et ei eksisteeri ühtset Euroopa patenti. Lihtustamaks aga patenditaotluste esitamist Euroopa geograafilises ruumis on välja töötatud Euroopa Patendikonventsioonil põhinev Euroopa patendisüsteem (European Patent Convention, European Patent). Ka Euroopa patendisüsteemi eesmärk on, et ühe patenditaotluse esitamisega täidetakse samad tingimused kui see patenditaotlus oleks esitatud otse mõne Euroopa Patendikonventsiooni liikmesriigi rahvuslikule Patendiametile. Erinevus PCT-süsteemist seisneb selles, et Euroopa Patendiamet teeb Euroopa patendi¬taotlusele lisaks otsingule ka ise ekspertiisi. Kui ekspertiisi tulemusena antakse Euroopa patent välja, siis patenditaotlejal on etteantud tähtaja jooksul võimalik see patent jõustada Euroopa Patendikonventsiooniga liitunud riikides. Selleks peab patenditaotleja tegema valiku millistes Euroopa Patendikonventsiooniga liitunud riikides ta oma Euroopa patenti reaalselt kaitsta soovib ning peab siis tarvitusele võtma vastavad meetmed. See hilisem eraldi riikides jõustamine toob kaasa täiendava kulutused, mis sõltuvad konkreetsest riigist.
Eurooopa Patendikonventsiooniga on 2010. aasta novembri seisuga ühinenud 38 riiki. Euroopa Patendikonventsiooni haldab Euroopa Patendiamet.
Euroopa patendissüsteem töötab lühidalt järgmiselt:
- taotlejal on esitatud esmane rahvuslik patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus (nt Eesti Patendiametile) – seejärel on taotlejal võimalus 12 kuu jooksul esmase taotluse esitamise kuupäevast esitada Euroopa patenditaotlus;
- alternatiivselt võib taotleja jätta vahele rahvusliku taotluse esitamise ja esitada kohe Euroopa patenditaotluse;
- lisaks võib patenditaotleja rahvusvahelise patenditaotluse (PCT-süsteem) raames märkida Euroopa Patendiameti üheks õiguskaitset saavaks riigiks;
- peale Euroopa patenditaotluse esitamist teeb Euroopa Patendiamet formaalse ekspertiisi ja koostab otsinguaruande; otsinguaruanne koos nn. kirjaliku arvamusega leiutise patenteeerimisvõimaluste kohta saadetakse patenditaotlejale; patenditaotlus avaldatakse koos otsinguaruandega;
- kui patenditaotleja, olles analüüsinud otsinguaruannet ja kirjalikku arvamust, otsustab oma patenditaotlusega edasi minna, teeb ta etteantud tähtaja jooksul Euroopa Patendiametile ekspertiisiavalduse, mille järel hakkab Euroopa Patendiamet tema patenditaotlusele tegema sisulist ekspertiisi;
- ekspertiisi tulemusena antakse patent välja või lükatakse see tagasi;
- kui Euroopa patent on välja antud, on patenditaotlejal etteantud tähtaja jooksul vajalik see teda huvitavates Euroopa Patendikonventsiooniga ühinenud riikides jõustada; jõustamine tähendab, et peale formaalsete tingimuste täitmist saab Euroopa patent selles konkreetses riigis õiguskaitse (s.t uut ekspertiisi enam vastavates riikides ei tehta) – lõppkokkuvõttes saab patenditaotleja oma Euroopa patendi jõustamisel igas riigis eraldi patendi omanikuks;
- peale Euroopa patendi registreerimist on veel asjast huvitatud isikutel ette nähtud Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg;
- Euroopa patent iseseisvat õiguskaitset ei oma – õiguskaitse saavad ikkagi need Euroopa konventsiooniga liitunud riikide Patendiametitele esitatud Euroopa patendi jõustamised, mis saavad nendes riikides siseriikliku patendiga sarnase õiguskaitse.
Täpsemat info Euroopa patendisüsteemi kohta vt siit: http://www.epo.org/patents/Grant-procedure/Filing-an-application/European-applications.html
|
|
|